Vahel lihtsalt peab minema. Niisama, et tunda, et maailm ikka olemas on. Astuda hommikul lennujaama ja lennata linna, mille kohta sul õrna aimugi pole. Saada teada, et seal polegi euro, vaid kohalik kroon; kõndida, kõndida ja veel veidi kõndida (teadmata miks ja kuhu) ning viimaks pubis istuda ja õlut juua. See teebki elu heaks. Rohkemat polegi vaja, vist. Mis peamine - vähemalt õppisin malet mängima.