All I need..

Oh, mis elu see on, mida me elame. Sihtmärk: Riga - Barcelona - Riga. 1500.- Kas keegi kaasa ka tuleb? Või istume jälle baaris ja mängime malet? Hea seegi muidugi.


Tund hiljem. Tsiteerides vastukaja. Kui haiget teha ei lase, siis ei tehta. Aga kuidas mitte lasta? Jah, ma olen teie/nende üle õnnelik. Jah, mul on hea meel, et teil hästi läheb. Jah, ma pole ikka sellest veel üle saanud. Jah, ma olen enda peale vihane, et sind tol korral meie seltskonda kutsusin. Kutsusin, sest MINA tahtsin sind näha. Mitte selleks, et tema sinuga koju saaks minna. Kas ma kahetsen seda kirjutatut jälle hommikul? Jah.

Ma mäletan möödunut. Iga päev. Ma istun ja mõtlen asjadele, mis on olnud. Kui ma olin umbes 10-aastane, siis ma nutsin. Keegi ei saanud aru, miks. Tema ka ei saanud aru. Ma olin ju armunud. Ja nutsin kõige pärast. Nii armumise, kui ka selle, et too ilus õhtu oli möödas. Kui ma olin 18, siis ma nutsin. Tema pärast. Ma ei saa vist siiani aru, et miks nii läks. Ja ei saa siiani korralikult muusikat kuulata. Placebo on temaga seotud. Ja see lugu:

Knowing me, knowing you
There is nothing we can do
Knowing me, knowing you
We just have to face it, this time we're through
Breaking up is never easy, I know, but I have to go
Knowing me, knowing you
It's the best I can do.


Nagu ta mulle neljandal aprillil kirjutas. Ja kui mitu korda ma mõtlen aasta tagasi veebruarile? Miks mul toona MSN lahti oli? Mul ei olnud tollal ju kunagi loengu ajal MSN online. Ometi, ühel korral oli ja sellest piisas. Ma olin ju pea-aegu trammiga koju jõudnud juba. Miks ma maha tulin ja tagasi sõitsin? MIKS?

Või siis - Skunk Anansie - Hedonism. Olete kuulnud? Still want you hear tonight.. I hope you're feeling happy now.

Ühesõnaga - kes tahab veel Hispaaniasse tulla? Saatke pikalt kõik vabandavad asjaolud. Vahel lihtsalt peab. Miski ütleb mulle, et seal on hea. Oh, millal õnn saabub.

Ma igatsen tagasi sinna Koidu tänava korterisse. Seal oli mul ju tegelikult pea-aegu nagu köök-tuba. Mõnus ja hea. Köögis plaadimängija ja külmkapp. Toas madrats ja riidekapp. Ei muud polnudki vaja. Ja keskel pliit, mis küttis mõlemat. Oh, olid alles ajad. Kurb on.