Luuleõhtu. Õhtuluul. Naer ja pisarad ja vein ja viin. Veider on vaid see, et ma olen hetkel kainem kui ma tahaksin. Oleks ehk pidanud ikka rohkem neid minust vanemaid veinipudeleid avama. Oleks ehk ka mõne sisutu ja tühja riimiga hakkama saanud..

Nüüd aga põhilise juurde - tänane õhtuluul.
Miks ma joon? Joon ma selleks, et unustada? Joon selleks, et mäletada? Joon selleks, et rõõmustada? Joon selleks, et joovastada? Joobuda? Et mitte mõelda? Et mõelda? Et kõndida öösel läbi neetult külma linna? Et surra kiiremini kui teised? Et olla osa teist? Et olla inimene? Et tunda armastust? Et anda armastust? Et olla armastus? Kui teaks.


Tänane küsimus. Miks ei ole kunagi lähedal need, keda sa tahaksid, et oleksid? Ja tänane tähelepanek - üks nädal on möödas nüüd ühegi kaine päevata..