Semiootika konspekt:
Kuulasin ja kuulasin kuni enam ei suutnud. Ei ole seda vastupidavust ikka mul. Pool tundi, ei rohkem. Ei suutnud ja vajusin unne; oli hea magada. Unenägu muidugi ei mäleta, nagu ikka, aga hea oli, väga hea. Akadeemilisel olles pole enam süümepiinu ka. Piinlik pole ka enam. Piinlik pole juba ammu. Ühesõnaga, hea on olla koolis, ilusate inimeste keskel.
Mis elu see siis oleks, kui keel meil valetada enam ei lubaks? Valetama peab. Peab ilusaid sõnu otsima, ütlema seda, mida tahetakse kuulda. Kuulama seda, mida tahetakse öelda.
Tõsi on see, mida ütlen mina. Nii on.
Alati pole väga selge, kas ma olen väga tark või väga loll. Vahel on aga selge, kust tulevad minu teadmised. Jumalast. Meie kõigi isast. Alati pole tõde tõde.
Asjad on, sest nad on.
Mis elu see siis oleks, kui keel meil valetada enam ei lubaks? Valetama peab. Peab ilusaid sõnu otsima, ütlema seda, mida tahetakse kuulda. Kuulama seda, mida tahetakse öelda.
Tõsi on see, mida ütlen mina. Nii on.
Alati pole väga selge, kas ma olen väga tark või väga loll. Vahel on aga selge, kust tulevad minu teadmised. Jumalast. Meie kõigi isast. Alati pole tõde tõde.
Asjad on, sest nad on.
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home