lasciate mi cantare.

Kohtasin täna jaapanlast. Õigemini, ta ise helistas mulle. Telefonis kõlas ta nagu väike jaapani tüdruk. Kohtudes osutus ta aga hoopis koleda habemega meheks. Nüüd olengi ühe jaapani mehe võrra rikkam. Õnn õuel, mis muud. Vähemalt on nüüd, kellega Tokyos ploomiveini kaanida. Muu pärast ma sinna eriti ei lähegi ju tegelikult.

Ja viimane aeg on kingisoovid teele panna. Sina eriti.

11 päeva veel.