Hea Rose,

Ma kartsin, et oled mind unustanud. Põhjus oli muidugi selles, et ma ei olnud Su kirju kätte saanud. Viga aga oli minus - ma ei teadnud, kust otsida. Nüüd õnneks tulid nad vastu ööd kõik korraga mulle kätte. Sa ei kujuta kui hea meel mul neid lugeda oli. Sa tundsid huvi, et kas ma kõnnin veel neil tänavail, lootuses sind kohata. Aga nagu sa tead, ma ei ole selline. Iseasi on muidugi see, et õhtuti koju jalutades loodan alati Sind eest leida. Või siis see, kuidas ma öösiti vaikselt voodil leban ja aknale koputust kuuldes alati võpatan, lootuses - ehk avaneb taaskord see imeline pilt. Sina seismas tänavalambi valguses minu akna all. Ootamas just mind. Siiani on koputajaks olnud vaid tuul, aga mu lootus ei kao. Kord on kõik jälle hea. Siin ju on ikka paik, kus puhkad välja teest, murest, silmaveest.

Vahepeal üritan ma end lihtsalt tööga lämmatada. Vahetasin töökohta ning uues kohas on pikemad vahetused. Isegi unenäod on muutunud. Pärast eilset 16tunnist tööpäeva nägin ma isegi unes ainult tööd. Ma ei tea, kas see eriti hea muidugi on. See ei vii ju tegelikult Neid mõtteid peast. Töö lihtsalt surub nad alla. Veel sügavamale. Täna, pärast vaba päeva, aga on nad tagasi. Lebasin mõnda aega voodis niisama, suutmata uinuda. Lugesin lehte, kuulasin muusikat, vaatasin lage. Nüüd üritan mõtteid lahti seletada. Ei õnnestu seegi eriti hästi. Mälestused, mälestused.

Tahaksin paluda Sult veel ka ühte teenet. Ma ei tea, kuidas Sa sellele reageerid, aga ma tunnen, et pean lihtsalt küsima. Ma tahan, et mul oleks Sinust mõni pilt. Selline käega katsutav. Praegu on vaid arvutis ja seegi on selline, kus ma oma idiootsuses poole Sinust sõrmega ära suutsin varjata. Sa tead mu aadressi. 10115 on postiindeks. Sa teeks mu väga õnnelikuks, kui ühel päeval koju tulles midagi postkastist leiaksin.

Mina suutsin kogemata Sinu aadressi muidugi ära kustutada. Ta oli mul telefonis sõnumina, aga hoolimatult kustutasin kord kõik sõnumid. Õnneks suutsin meelde tuletada jälle. Ma arvan vähemalt, et suutsin. Kontrollida ei saa ju kuidagi. Aadressi aga läheb mul veel vaja. Ma usun.

Ilusat Sulle,
Sinu Auguste.